Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Tänapäeval on selline teema liiga aktuaalne. Mida rohkem olen kasutanud internetti, seda rohkem märkan pettusi ja manipulatsioone. Ise olen paar korda sattunud sellistesse olukordadesse. Ja võin kindlalt öelda, et selline olukord ajab mind närvi. Rohkemgi, keegi ei tegutse sellega tõsiselt, keegi ei ürita parandada seda olukorda.

Tahaks alustada esimese näitega. Ehk nimelt, paar kuud tagasi kavatsesime osta telefoni läbi okidoki.ee. Asi oli selline: leidsime sobiva telefoni väga ahvatleva hinna eest. Pärast rääkimist omanikuga leppisime hinnast ja kohast. Omanik pärast põhjustas, et ta ei saa tulla kohale, kuid hea meelega saadaks telefoni smartposti abil, kuid tahab saada pool raha kohe arve peale. Mis meil oli teha, laekusime raha ja hakkasime ootama telefoni. Päev-teine, telefoni ei ole. Helistame numbrile, see on väljalülitatud. Pärast uurimist, tuli välja, et mitte ainult meie olime niimodi petetud. Omanik oli noor noormees, kes pettis läbi internetti teistedel niimodi raha. Politsei hakkas temaga tegeleda.

Teine juhtub käib facebooki kohta. Nimelt, minu ja minu naisest tehakse väga palju "fake" kontosid. Teised varastavad pilte ja annavad neid välja enda omade all. See juba ammusest ajast. Olgu, et facebook ei tegele nendega, kuid 2 kuud tagasi juhtus järgnev. Üks "fake"'idest kaebas facebooki, et niinimetatud "MI" (minu naise nimi) kasutab võõraid pilte (mitte omasid). Ja mis järgnes? Block. Sai palju kirjutatud facebook'i. Saadetud ID kaarti koopiaid jne. Kui vastuseks oli: vabandust, meie ei saa midagi teha, reegel on reegel. Päris imeil eks? Olgu, tegime teist kontot, ja mida te arvate? Sama asi, 2 nädala pärast jälle blokeeritud. Helistasime Facebook'i ja ei saanud siiski põhjust miks ja kes blokeeris. Ehk teine õppetund, et keegi tänapäeval ei tegele võrgustikkus pettusega. Vaid automaatselt seadistatud "botid"-roobotid võtavad vastutust.

Kolmas juhtum oli ka minuga. Müüsin oma autot umbes kuu aega tagasi. Järsku tuleb kiri, et niinimetatud Jhon tahab osta minu autot, kuid ise on praegu kuskil meres, ehk on laevakapten või midagi sellist ja ta ei saa ise tulla auto järgi vaid saadab oma sõpra. Pärast küsis minu konto numbrit ja ütles, et maksab paypall'iga. See pani mind mõtlema, et tegu on pettusega. Uurisn mõnda aega, mis selle paypall'iga imelikut on. Tuli välja: makstes sellega, pärast võib öelda, et sa ei ole saanud kaupa kätte ja sulle tagastakse raha. Ehk see kellele oli kantud raha jääb nendest ilma. Mul vedas, et sain seda suhteliselt kiirelt teada ja ei hakkanud tegutsema edaspidi selle ostjaga. Kuid jah hea õppetund. Peab olema väga ettevaatlik müümisega läbi internetti.

Kokkuvõteks tahaks öelda, et selliseid juhtumeid on väga palju. Neid võib loetleda lõpmatult. Kuid peab olema väga ettevaatlik igas olukorras.

Vabatarkvara võrdlus

Vali kaks vaba tarkvara projekti ja võrdle neid ajaveebis arenduse vaatenurgast.

Tänapäeval on kasutusel mitu erinevaid web brauserit. Nendeks on Google chrome, Mozilla Firefox, Opera, Safari, IE ... Nendest kasutan oma igapäevases elus kõige rohkem Google Chrome'i. Minu arust, Google Chrome on kõige kiirem ja kasulikum brauser tänaseks, sest kõik käib läbi google ja selline brauser võimaldab lihtsalt "surfida" internetis.

Tahaks võrrelda Google Chrome ja Opera brauserit arenduse vaatenurgast.

GOOGLE CHROME VS OPERA 

Google Chrome on veebibrauser, mis on arendatud Google'i poolt ja kasutab WebKit mootori ja rakenduse raamistikku. Esimene beeta versioon oli avaldatud Windowsile 2. septembril 2008 ning muutus stabiilseks 11. detsembril 2008. 
Septembris 2008 Google tegi oma lähtekoodi vabavaraks, sealhulgas: V8 JavaScript mootor. See samm andis võimaluse teistedele arendajatele uurida lähtekoodi ning aidata teisendada brauseri Mac OS X ja Linux operatsioonisüsteemidele. V8 parandab veebirakenduse jõudlust.BSD litsents võimaldab nii avatud lähtekoodi kui ka suletud lähtekoodiga tarkvara.

Opera veebibrauser arendatud Opera Software poolt. Brauser võimaldab vaadata veebilehti, saata ja võtta vastu e-kirju, haldada kontakte, IRC jututuba, failide allalaadimine BitTorrent kaudu.
Opera on väga populaarne Ukraainas.Funktsioonid: saab teha tabbe, lk suum ja integreeritud download manageri kaudu tõmata alla faile. Tema turvaelementide hulka kuuluvad sisseehitatud "phishing" ja "malware" kaitse, tugev krüpteerimine ha võimalus kustutada privaatseid andmeid, näiteks HTTP küpsiseid.Opera on tuntud sellepoolest, et võttis teiste veebibrauserite funktsioone.Opera jookseb erinevatel personaalarvutitel operatsioonisüsteemidel, sealhulgas Microsoft Windows, Mac OS X, Linux ja FreeBSD. Operat saab rakendada kasutades Maemo, BlackBerry, Symbian, Windows Mobile, Android ja iPhone operatsioonisüsteeme, samuti Java ME-toega seadmeid. Ligikaudu 120 miljonit mobiiltelefone tarnitakse Opera. Mõned televisioon digibokside kasutavad Opera. Adobe Systems on litsentseeritud Opera tehnoloogia kasutamiseks Adobe Creative Suite.

Arendus:
Google Chrome:

Alguses oli välja antud 2008 aastal esimene versioon, mis oli ainult Windows XP'le ja 43 keeles. 2009 mõeldi sellele, et võiks teha ka versioon MAC OS X'le. Samal aastal tuli välja see versioon. Google Chrome 5.0 tuli välja 2010, see võimaldas kasutada juba kõike platforme.

Chrome'is oli alguses monteeritud 25 erinevat koodi Google raamatukogust ja kolmandatelt isikutelt nagu Mozilla Netscape Portable Runtime, Network Security Services, NPAPI, samuti SQLite ja mitmetest teistest avatud lähtekoodiga projektidest. Vastavalt Google, olemasolevad rakendused olid mõeldud "väikeste programmide jaoks, kus täitmine ja süsteemi interaktiivsus ei olnud oluline", kuid tahtsid, et GMAIL töötaks võimalikult hästi ja effektiivselt. Seetõttu oleks oluliselt suur kasu JavaScript'ist, mille  mootori abil saaks kiirendada tööd. Chrome kasutab WebKit renderdusmootorit, et kuvada veebilehti. Nagu enamik brausereid, Chrome oli laialdaselt testitud enne väljatuleku koos unit testiga (WebKit testid (millest 99% Chrome on väidetavalt läbinud)). Uues brauseris automaatselt testitakse kümnete tuhandete kaupa kõige sagedamini külastatud veebilehte Google sees ja  indekseeritakse 20-30 minuti jooksul.Chrome sisaldab "GEARS", mille kaudu saab isegi offline toetus. 

Opera:

Hakkas oma tegevust 1994 aastal.1996 aastal tuli esimene beta versioon (ainult mircosoft windowsil). Opera 4.0 tuli välja 2000 aastal (see toetas juba teisi platforme kah). Siis ta oli veel "trialware", ehk pärast trial perioodi pidi selle eest maksma. 5.0 Opera likvideeris seda. 8.5 Opera versioonist Google on vaikimisi selle otsingumootor. 2006 aastal tuli 9.1 versioon, mis oli halva kaitsega ja see oli parandatud versioonis 9.5, kui GeoTrusti asendati NetCraftiga ja lisati HauteSecure. 

Uus JavaScript mootor: Carakan, kehtes versioonist 10.50. Vastavalt Opera Software, Carakan oli rohkem kui seitse korda kiirem SunSpider'ist, mis oli paiguldatud Opera 10,10's koos Futhark Windows'iga.

Operal on samuti hea video raamatukogu: Vega. See oli hea lahendus selleks, et sai kasutada CSS3.

Versioon 10.60 lubas juba töötada MAC OS X'l ja Linuxil. 

14. oktoober 2010, Opera Software teatas Opera 11 tulekust. See versioon oleks funktsionaalsem, lisaks parem toetus HTML5 ja CSS3. Avalik alfa-release ilmus 21. oktoober 2010.

Tahaks öelda, et Google chrome on mugavama interfaciga ja kiirem kui Opera. Ma jään siiski Chrome fänniks ja soovitan seda kõikidele, kes soovib kiiret internetti surfamist.