Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Tänapäeval on selline teema liiga aktuaalne. Mida rohkem olen kasutanud internetti, seda rohkem märkan pettusi ja manipulatsioone. Ise olen paar korda sattunud sellistesse olukordadesse. Ja võin kindlalt öelda, et selline olukord ajab mind närvi. Rohkemgi, keegi ei tegutse sellega tõsiselt, keegi ei ürita parandada seda olukorda.

Tahaks alustada esimese näitega. Ehk nimelt, paar kuud tagasi kavatsesime osta telefoni läbi okidoki.ee. Asi oli selline: leidsime sobiva telefoni väga ahvatleva hinna eest. Pärast rääkimist omanikuga leppisime hinnast ja kohast. Omanik pärast põhjustas, et ta ei saa tulla kohale, kuid hea meelega saadaks telefoni smartposti abil, kuid tahab saada pool raha kohe arve peale. Mis meil oli teha, laekusime raha ja hakkasime ootama telefoni. Päev-teine, telefoni ei ole. Helistame numbrile, see on väljalülitatud. Pärast uurimist, tuli välja, et mitte ainult meie olime niimodi petetud. Omanik oli noor noormees, kes pettis läbi internetti teistedel niimodi raha. Politsei hakkas temaga tegeleda.

Teine juhtub käib facebooki kohta. Nimelt, minu ja minu naisest tehakse väga palju "fake" kontosid. Teised varastavad pilte ja annavad neid välja enda omade all. See juba ammusest ajast. Olgu, et facebook ei tegele nendega, kuid 2 kuud tagasi juhtus järgnev. Üks "fake"'idest kaebas facebooki, et niinimetatud "MI" (minu naise nimi) kasutab võõraid pilte (mitte omasid). Ja mis järgnes? Block. Sai palju kirjutatud facebook'i. Saadetud ID kaarti koopiaid jne. Kui vastuseks oli: vabandust, meie ei saa midagi teha, reegel on reegel. Päris imeil eks? Olgu, tegime teist kontot, ja mida te arvate? Sama asi, 2 nädala pärast jälle blokeeritud. Helistasime Facebook'i ja ei saanud siiski põhjust miks ja kes blokeeris. Ehk teine õppetund, et keegi tänapäeval ei tegele võrgustikkus pettusega. Vaid automaatselt seadistatud "botid"-roobotid võtavad vastutust.

Kolmas juhtum oli ka minuga. Müüsin oma autot umbes kuu aega tagasi. Järsku tuleb kiri, et niinimetatud Jhon tahab osta minu autot, kuid ise on praegu kuskil meres, ehk on laevakapten või midagi sellist ja ta ei saa ise tulla auto järgi vaid saadab oma sõpra. Pärast küsis minu konto numbrit ja ütles, et maksab paypall'iga. See pani mind mõtlema, et tegu on pettusega. Uurisn mõnda aega, mis selle paypall'iga imelikut on. Tuli välja: makstes sellega, pärast võib öelda, et sa ei ole saanud kaupa kätte ja sulle tagastakse raha. Ehk see kellele oli kantud raha jääb nendest ilma. Mul vedas, et sain seda suhteliselt kiirelt teada ja ei hakkanud tegutsema edaspidi selle ostjaga. Kuid jah hea õppetund. Peab olema väga ettevaatlik müümisega läbi internetti.

Kokkuvõteks tahaks öelda, et selliseid juhtumeid on väga palju. Neid võib loetleda lõpmatult. Kuid peab olema väga ettevaatlik igas olukorras.

Vabatarkvara võrdlus

Vali kaks vaba tarkvara projekti ja võrdle neid ajaveebis arenduse vaatenurgast.

Tänapäeval on kasutusel mitu erinevaid web brauserit. Nendeks on Google chrome, Mozilla Firefox, Opera, Safari, IE ... Nendest kasutan oma igapäevases elus kõige rohkem Google Chrome'i. Minu arust, Google Chrome on kõige kiirem ja kasulikum brauser tänaseks, sest kõik käib läbi google ja selline brauser võimaldab lihtsalt "surfida" internetis.

Tahaks võrrelda Google Chrome ja Opera brauserit arenduse vaatenurgast.

GOOGLE CHROME VS OPERA 

Google Chrome on veebibrauser, mis on arendatud Google'i poolt ja kasutab WebKit mootori ja rakenduse raamistikku. Esimene beeta versioon oli avaldatud Windowsile 2. septembril 2008 ning muutus stabiilseks 11. detsembril 2008. 
Septembris 2008 Google tegi oma lähtekoodi vabavaraks, sealhulgas: V8 JavaScript mootor. See samm andis võimaluse teistedele arendajatele uurida lähtekoodi ning aidata teisendada brauseri Mac OS X ja Linux operatsioonisüsteemidele. V8 parandab veebirakenduse jõudlust.BSD litsents võimaldab nii avatud lähtekoodi kui ka suletud lähtekoodiga tarkvara.

Opera veebibrauser arendatud Opera Software poolt. Brauser võimaldab vaadata veebilehti, saata ja võtta vastu e-kirju, haldada kontakte, IRC jututuba, failide allalaadimine BitTorrent kaudu.
Opera on väga populaarne Ukraainas.Funktsioonid: saab teha tabbe, lk suum ja integreeritud download manageri kaudu tõmata alla faile. Tema turvaelementide hulka kuuluvad sisseehitatud "phishing" ja "malware" kaitse, tugev krüpteerimine ha võimalus kustutada privaatseid andmeid, näiteks HTTP küpsiseid.Opera on tuntud sellepoolest, et võttis teiste veebibrauserite funktsioone.Opera jookseb erinevatel personaalarvutitel operatsioonisüsteemidel, sealhulgas Microsoft Windows, Mac OS X, Linux ja FreeBSD. Operat saab rakendada kasutades Maemo, BlackBerry, Symbian, Windows Mobile, Android ja iPhone operatsioonisüsteeme, samuti Java ME-toega seadmeid. Ligikaudu 120 miljonit mobiiltelefone tarnitakse Opera. Mõned televisioon digibokside kasutavad Opera. Adobe Systems on litsentseeritud Opera tehnoloogia kasutamiseks Adobe Creative Suite.

Arendus:
Google Chrome:

Alguses oli välja antud 2008 aastal esimene versioon, mis oli ainult Windows XP'le ja 43 keeles. 2009 mõeldi sellele, et võiks teha ka versioon MAC OS X'le. Samal aastal tuli välja see versioon. Google Chrome 5.0 tuli välja 2010, see võimaldas kasutada juba kõike platforme.

Chrome'is oli alguses monteeritud 25 erinevat koodi Google raamatukogust ja kolmandatelt isikutelt nagu Mozilla Netscape Portable Runtime, Network Security Services, NPAPI, samuti SQLite ja mitmetest teistest avatud lähtekoodiga projektidest. Vastavalt Google, olemasolevad rakendused olid mõeldud "väikeste programmide jaoks, kus täitmine ja süsteemi interaktiivsus ei olnud oluline", kuid tahtsid, et GMAIL töötaks võimalikult hästi ja effektiivselt. Seetõttu oleks oluliselt suur kasu JavaScript'ist, mille  mootori abil saaks kiirendada tööd. Chrome kasutab WebKit renderdusmootorit, et kuvada veebilehti. Nagu enamik brausereid, Chrome oli laialdaselt testitud enne väljatuleku koos unit testiga (WebKit testid (millest 99% Chrome on väidetavalt läbinud)). Uues brauseris automaatselt testitakse kümnete tuhandete kaupa kõige sagedamini külastatud veebilehte Google sees ja  indekseeritakse 20-30 minuti jooksul.Chrome sisaldab "GEARS", mille kaudu saab isegi offline toetus. 

Opera:

Hakkas oma tegevust 1994 aastal.1996 aastal tuli esimene beta versioon (ainult mircosoft windowsil). Opera 4.0 tuli välja 2000 aastal (see toetas juba teisi platforme kah). Siis ta oli veel "trialware", ehk pärast trial perioodi pidi selle eest maksma. 5.0 Opera likvideeris seda. 8.5 Opera versioonist Google on vaikimisi selle otsingumootor. 2006 aastal tuli 9.1 versioon, mis oli halva kaitsega ja see oli parandatud versioonis 9.5, kui GeoTrusti asendati NetCraftiga ja lisati HauteSecure. 

Uus JavaScript mootor: Carakan, kehtes versioonist 10.50. Vastavalt Opera Software, Carakan oli rohkem kui seitse korda kiirem SunSpider'ist, mis oli paiguldatud Opera 10,10's koos Futhark Windows'iga.

Operal on samuti hea video raamatukogu: Vega. See oli hea lahendus selleks, et sai kasutada CSS3.

Versioon 10.60 lubas juba töötada MAC OS X'l ja Linuxil. 

14. oktoober 2010, Opera Software teatas Opera 11 tulekust. See versioon oleks funktsionaalsem, lisaks parem toetus HTML5 ja CSS3. Avalik alfa-release ilmus 21. oktoober 2010.

Tahaks öelda, et Google chrome on mugavama interfaciga ja kiirem kui Opera. Ma jään siiski Chrome fänniks ja soovitan seda kõikidele, kes soovib kiiret internetti surfamist.

Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Lugesin läbi Raymondi Hacker-HOWTO artikli. See artikkel andis väga palju juurde. Minu arust, sellised inimesed tänapäeval on tänu väärt. Vaadates, kui palju nad teevad tavalise kasutaja jaoks, võib julgelt öelda, et nende töö peab olema väga respektabelne.
Mõned inimesed räägivad, et häkkerid on kuriteostajad jne... Kuid aga sageli nad ajavad sassi neid kräkkeritega, kellel on lõbus varastada teiste inimeste paroole.

Selline mõtteviis nagu häkkeritel peaks olema iga teisel programmeeriajal, siis saaks meie e-mailm täiuslikkumaks ja oleks rohkem vabavara ja lahendusi e-probleemidele. Kuid sageli, inimesed rohkem mõtlevad rahale. Siit tulevadki need probleemid, sest loojad tahavad nende lahenduse eest sada summasi.

Veelgi, see artikkel aitaks väga paljusi programmeerijaid. Siin toodud erinevad võimalusi alustamiseks, head pakkumised kust alustada ja mis moodi. Ise ma ka sain palju infot selllest artiklist. Tänasest proovin hakkata perli  vaatama ja avastama.

Kokkuvõteks tahaks öelda seda, et mul on hea meel häkkerite üle. Võiks olla rohkem selliseid inimesi, siis oleks vähem probleeme arvuti maailmas.

Vabavara

Kasutan väga palju erinevaid vabavarasid, kuid minu arvatest, kõige mugavam ja lihtsam neis on NOTEPAD++.
Kasutan seda oma igapäevases elus programmeerimiseks ning  text failide lugemiseks.

Vaatame nüüd seda detailsemalt üle:

1. Toetatavad operatsioonisüsteemid: Windows
2. Eeltingimused(registratsioon): Ei ole
3. Maksumus: GPL litsents

• Kellele

Notepad++ on lihtne vabavara teksti redaktor, mis oli tehtud selleks, et väga lihtsal viisil lugeda teksti faile ja redigeerida neid valides sobiva programmeeerimis keelt. Väga mugav ja "kerge" programm.

• Lahendus

Kuna tavaline Notepad, mis tuleb koos windowsiga on suhteliselt vähe funktsionaalne, siis pakub meile NOTEPAD++ võimalust nii lugeda tekste, kui ka on erinevate lähtekoodide redaktor.

• Funktsioonid

1. Open source - on vabavara, saab arendada
2. Reanummerdus - huvitav miks, aga selline funktsioon oli unustatud tavalises notepad'is. Notepad++ aga lubab seda, mis teeb lähtekoodi muutmist eriti mugavaks ja loetavaks
3. Zoom sisse ja välja - ei pea muutma fondi suurust. Zoomides sisse ja välja saab muuta mitte loetavat teksti loetavaks
4. Avastab muudetud failid - kui muudetakse faili kuskil mujal ja samal ajal see on avatud notepad++, siis programm märkab muudetust ja küsib kasutaja luba faili ümberlaadimiseks olemas olevas programmis
5. Otsimine ja asendus - lubab leida failis mingit väärtust ja asendada seda teisega. Eriti kasulik koodis muudatuste tegemiseks, kuna tavaliselt on palju samasuguseid juppe, mis vajavad asendust
6. Süntaksite esiletõstmine - väga mugav funktsionaalsus, eriti lähtekoodi muudatuses. Saab kiiresti ja täpselt leida süntaksi ja vaadata näiteks, kus viga tehtud

• Vead

Kuna olen kasutanud seda vabavara umbes 3 aastat, siiamaani pole märganud

• Konkurendid

Ultraedit, TextPad, EditPad, Crimson Editor

• Äri

Kuna notepad++ on vabavara, arvan, et selline peaks olema igas kontoris kasutusel. Esiteks ta ei vaja mingit rahandust, teiseks minimaalselt koormab arvutit. Väga lihtne kasutusel. Ei vaja mingit lisateadmisi

Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Tänapäevases elus iga inimene puutub nii või naa intellektuaalomandiga. 

Autorikaitsega seonduvad asjad peaksid olema pädevate organite poolt väga täpselt reguleeritud. Patendiametid aina rohkem tegelevad lollusega, patenteerides kõike, mida neile aga ette tuuakse. Kuid enne patendi loomist peaks väga sügavalt uurida asja ning vaadata läbi need piirid, kus lõpeb see vana asi ja algab uus. Patent tuleks väljastada ainult tõeliselt uudsetele lahendustele. Seda on aga keeruline kontrollida. Samuti see tekkitab juristidele lisa tööd.

Mis puudutab IT maailma, aina raskem ja raskem teha midagi unikaalset. Tuleb üks uus asi ja järgmine nädal juba sellist piisavalt palju. Näidiseks on www.cherry.ee. Ales tuli selline atraktiivne vebilehekülg netti, kohe tuli veel 2 sarnast (deal24.ee , minuvalik.ee). Ehk see tähendabki seda, et patenteerida midagi IT maailmas suhteliselt raske.

Elame hetkel ajal, kus kõik proovivad varesmad saavutused ümber teha ja anda välja nagu enda omad. Keeruline on piiri tõmbamine, kus lõpeb üldtuntud ja  algab uudne lahendus.

Vabatarkvara

Olen kokku puutunud väga paljude vabatarkvara toodetega . Nendes igapäevases elus on kõige rohkem läinud vaja sellist tarkvara nagu Notepad++.

Notepad++ - vaba tarkvaratoote, mis on samuti avaliku koodiga. http://sourceforge.net/projects/notepad-plus/

Siit saab allalaadida koodi. Iseenesest kujutab ta texti redaktori, kus saab valides programeerimis keelt kirjutada koodi. Eeliseks on see, et programm "kaalub" vähe ja on väga ökonoomne - säästab CPU mälu ja resurse.

Notepad++ on kirjutatud C++ keeles. Väga kiire ja lihtne kasutusel. Samuti arvatakse, et selline programm on keskkonnasäästlik, ehk kasutades vähem CPU resurse kasutab arvuti ka vähem energiat ja säästab keskkonda.

Oma igapäevases elus kastuan seda teksti redaktori väga tihti. Kirjutan SQL koodi samuti seal. Väga mugav redaktor.

Analoogid: Scite

Kui keegi tahaks endale saada Notepad++, seda saab teha minnes http://notepad-plus-plus.org/ lingile.

Virtuaalmaailmad

Ülesandeks oli siis tutvuda mõne vabalt valitud virtuaalmaailmaga ja kirjeldada oma kogemusi. Virtuaalseks maailmaks valisin World of Warcraft maailma (edaspidi WoW).

Tegelase loomine

Kõik algab tegelase loomisest, kus mängija saab valida ühte kahest sõdivatestpooltest, tegelase rassi ja klassi. Valides rassi mängija valib endale ka boonuseid, mis on ainult selle rassi omased. Lisaks saab oma tegelasele ka nime välja mõelda ja muuta välimust.

Maailm

Mängumaailmas võib tegelane külastada nelja kontinenti, millest üks on teises dimensioonis. Nende vahel saab liikuda laevade, õhulaevade ja lisaks ka Tume Portaali kaudu (The Dark Portal). Mandrid jagunevad lokatsioonideks, kus igaüks neist on unikaalne ja omab enda maastikut, loodust, muusikat ja ainulaadset floorat ja faunat.

See virtuaalmaailm on tihedalt asustatud. Näiteks, on siin olemas loomad ja olendid, keda võib tappa ja selle eest saada mingit kasulikku asja (riietus, relvad jne), raha või materjali. Lisaks on ka need, kes annavad sulle ülesannet (quest), mida võib täita ja saada selle eest raha ja/või midagi väärtuslikku. Ülesanded võivad olla hästi erinevad: alates lihtsamatest ja lõpetades sellistega, kus on vaja suurt ja hästi koostatud, tasakaalustatud tegelaste gruppi.

Sotsiaalne vaatepunkt

WoWi võib mängida nii üksinda, kui ka ühinedes gruppidesse. Teisel juhul võib oma sõpradega koos reisida ümber maailma, täita ülesandeid ja vallutada erinevaid maasid. Peale selle saab ka gildi (guild) liituda. Gildis olekul ja aktiivsel gildi elus osalemisel on mitu eelist: vastastikune abi – mängijad hea meelega aitavad oma gildi kaaslasi ja samas küsivad ka ise abi, kui neil seda vaja on; organisatsioon – alati saab leida endale gruppi, kellega koopasse sõjaretke minna; pank – gildis on olemas oma pank, kuhu liikmed panevad asju, mida neil endal vaja pole, aga mis võivad teistele gildi liikmetele vajaks minna. Lisaks on olemas ka gildi sisene jututuba, kus kõik liikmed saavad omavahel suhelda, mis annab võimaluse teine teist paremini tunda, uusi sõpru leida ja mängu rohkem nautida.

Reidid

Väga oluline aspect WoWis on reidid. Reid on selline üritus (tihti korraldatakse ühe gildi liikmete seas), kus korjatakse kokku mängijate gruppi (10 kuni 40 osalejat) ja lähevad mingisugusesse kõrgema raskusastmega koopasse, kus saab oma tegelast paremaks teha ja ennast näidata. Iga inimene seal peab teadma tema ülesandeid. Tihti on vaja ka mingist keerulisest strateegiast kinni hoida, nii et reidis on alati olemas inimene (Raid Leader), kes tegeleb koordineerimise ja juhtimisega ning ütleb teistele mängijatele, mida ja kuidas tuleb teha.

Folksonoomia

Folksonoomia on veebipõhine spontaanselt toimiv meetod info kommenteerimiseks ja süstematiseerimiseks. Järgine näide tõestab seda väidet:

http://www.sxc.hu/stats - Vaadates selle statisticat tundub, et seal folksonoomia töötab päris hästi, ehk mõndagi saab üle tuhande kommentaare. " SXC was launched in February 2001 as an alternative for expensive stock photography. The idea was to create a site where creative people could exchange their photos for inspiration or work. " Siin saab jagada pilte ja teisi ilusaid asju, ehk vaadates "downloads" statistikat, kus keskmine reit on umbes 10000, võib ütelda, et selline piltide tagimine ja postitamine on väga populaarne ja nõuab tegutsemist.

Halba näidet on aga raskem leida, kus folksonoomia ei tahaks toimida eriti. Olen proovinud seda leida, aga ei oska defineerida sõna "eriti ei toimi". Järelikult peaksid tagid olema mitte täiuslikud, ehk otsides vajalikut infot saatuks inimene valesse kohta - see peaks tähendama "eriti ei toimi".

Minu arust, tagimine ikkagi peaks toimima kogu aeg, lihtsalt asi selles, et mõni pannes tagi ei mõtle selle sisule, teeb kirja vigu, jne. On olemas ju "tag clouds", kus parimad tagid paistavad rohkem, nii pandakse varju neid halbu tagge ja kõik peaks toimima ikkagi :)

Kõne Wikipediast....

Oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?" Mida talle vastata? Mõtted tuleks jällegi ajaveebi kirjutada.

Ei tea, miks just mulle ta peaks helistama, kuid kui see juhtuks, oleks mul küll mida talle soovitada:

1.  Info Usaldusväärsus - teades, et wikipediasse võib iga üks kirjutada mida tahab, ehk ei ole mingit andmete kontrolli, siis oleks mõistlik teha piiranguid andmete lisamiseks. Kõik meie teame, et kirjutades üks kõik mida (referaat, esse, diplomi töö jne) ei tohi viidata wikipediale... See ongi sellepärast, et info ei ole kontrollitav.
2. Palgata professoreid - esimese probleemi lahenduseks oleks palgata professoreid ja teisi inimesi, kes oma kogemusteks ja teistest allikatest kirjutaksid artikleid, mis vastaksid 100% tõele ja oleksid usaldusväärsed.
3. Sõnaraamat - võiks lisada sõnaramaatut otse vebeleheküljele, et lugedes artikleid teises keeles võiks otse neid tõlgida. Praegu eestikeelseid artikleid on suht vähe wikis, enamasti peab lugema kas inglise keeles või vene.
4. Reiting - teha reitingu, ehk mida rohkem kasutaja kirjutas ja mida usaldusväärsem info on, seda suurem tal reiting. Niimodi saaks sorteerida infot mida kasutada ja mitte olla petetud.

Minu poolest praegu on kõik. Arvan, kui saaks need punktid muudetud, saaks wikipediast üks väga usaldusväärne allikas. Kindlasti on seal veel mida parandada, kuid minu arust, need on põhilised punktid.

Blogosfäär

Nädala ülesanneks on: "Ajaveebipostituses blogimise erinevad motiivid ning konkreetsed näited veebist".

Allpool proovin tuua välja erinevaid motiive blogimiseks ning nendele vastavad näited.

• Üks põhjustest, miks postitada midagi - väljendada ennast kreatiivselt ning jagada teistega oma kogemusi

Mõned näiteks kirjutavad raamatuid, teised kirjutavad oma mõtteid ajakirjades, kuid on ka neid, kes tahavad väljendada oma mõtteid läbi BLOG'i. Nimelt nad arvavad, et niimodi on kõige parem illustreerida oma mõtteid ning samas on see kiireim viis, et sinu postitus oleks nähtav teistele kohe pärast kirjutamist. Siin saab reklaami ning luua oma kreatiivsust

Näideks toon Teile üks mu sõbranna blogi: http://www.ponyarts.com/

• Teine põhjus - kontakteeruda oma sõpradega

Mõnikord juhtub nii, et inimesed lähevad töötama, elama või õppima välismaale, kuid sõbrad jäävad teises riigis. Ei ole midagi targemad kui teha blogi, kus hakkad igapäevase elu tähtsamaid tegevusi kirja panema, et lähemad inimesed saaksid jälgida sinu tegemist ning vastata sinu küsimustele/pakkumistele/jne

Näide: http://babyrodgers.blogspot.com

• Kolmas põhjus - õppida teisi

On blogid, kus inimesed annavad nõusid ning õpivad teisi midagi teha, näiteks teha süüja

Näide:http://www.ehow.com/ehow-food/ 

• Neljas põhjus - panna teisi inimesi midagi tegema, ehk propagandeerida mingit asja

On palju viise oma mõtteid teisteni viia. Üks nendest - läbi interneti. Sellisteks on BLOGid.

Näide: http://www.propa.net/blog/ - siin on erinevaid postitusi, kus inimesed proovivad oma mõtteid teisteni viia.

• Viies põhjus - raha tegemine

Mõned, tehes blogi, proovivad seda teha väga populaarseks. See annab pärast võimalust seda ära müüa või teenida reklaami pealt. 

Näide:http://mashable.com/

http://gizmodo.com/ - palju reklaame

Neid motiive on kindlasti veel ja veel, kuid arvan, et need on põhilised (kui ma hakkaks blogima, siis just need motiveeriksid mind seda tegema). 

Analüüsi ajaveebis Matt Webbi kriteeriume vabalt valitud sotsiaalvõrgustiku juures.

Analüüsimiseks valisin nagu eelmine kordki FACEBOOK'i, kuna see võrgukond on mulle kõige lähedam ja tuttavam.

Identiteet - Iga kasutaja saab valida endale avatari (kindel aga see, et nimi peaks olema ikka päris - autoriõiguste pärast). Iga kasutaja saab valida endale pilti, ehk siis "display picture" mida näevad kõik tema sõbrad ja teised kasutajad. Pilti ja nime saab ilma probleemideta vahetada iga kell.

Kohalolek - kasutajal on võimalus teha ennast nähtavaks, kuid kõik see läbi chat-süsteemi, kus rohelisega on näidatud sees olevad kasutajad (Võrgus olevad sõbrad). Samas, kui kasutaja ei vali seda võimalust, siis ta on teistele kasutajatele täiesti nähtmatu.

Suhted - tavaliselt tegu on elementaarse sõbralistiga, kuid huvikorral saab organiseerida neid, tekkitades uusi nimekirjasi ja lisades nendesse olemasolevaid sõpru. Saab järjestada sõpru koolide, töökohtade jne järgi.

Vestlused - On olemas jututuba, ehk saab rääkida teiste sõpradega läbi chat'i. Samas on olemas postkast, kuhu saab kirjutada privaatseid sõnumeid. Igal kasutajal on "sein", kuhu saab kirjutada sõnumeid, kuid need on nähtavad kõikidele.

Rühmad - saab organiseerida rühmasid (huvide järgi näiteks).

Reputatsioon - Tavaliselt reputatsioon sõltub facebookis sõprade hulgast, ehk mida rohkem sõpru seda suurem ta on. Samas on olemas igasugused applikatsioonid, mis saavad seda reputatsiooni nii, et mida rohkem vaatas üks või teine kasutaja sõbra profiili, seda populaarsem ta on (näiteks: topfan, topfriend jne valimisel)

Jagamine -  Jagada võib väga lihtsaid asju, nagu filmipealkirju, üksikuid viiteid või ürituste kellaaegu, pilte, videosi. Ühesõnaga saab jagada kõike mida üldse jagatakse.

1. Võrgukonna analüüs

Tänapäeval igaüks leiab endale sobiva lehekülje, millele ta pühendab kõige rohkem aega. Minu arvates, üks sellistest on Facebook. Seda ka näitab see faktor, et selline telefoni rakendus nagu Facebook on installitud igas teises nutitelefonis. Ka minule pakub suurt huvi see võrgukond ning selle pärast valin ma teda analüüsimiseks.

• Tehnoloogiline areng - Facebook on üsna suur võrgukogukond, mis koosneb väiksematest võrgukogukondadest. Tegevused Facebookis: inimesed jagavad seal infot, hinnangud, arutlevad, teevad communitid, firmad kasutavad seda reklaami tegemiseks, mis on väga levinud seal hulgas, on võimalus kasutada erinevaid aplikatsioone ning luua enda omad, jne. Tänu Facebookile info liigub väga kiiresti.
• Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid - Inimene saab valida endale sobiva pildi ning nime. Igaüks on võimeline jagada informatsiooni enda seina peal, mida näevad kõik tema sõbrad. Saab liituda igasuguste gruppidega ja omakorda valida, kas soovid saada uudiseid sellest gruppist või mitte. Saab kutsuda inimesi pidudele saadates kutseid. Kõik, kellel on avalik info tema sünnipäeva kohta, on välja toodud seina peal, kust saab teada kes on tänane sünnipäevalaps. On võimalus jagada pilte, videosi, linke.
• Ajatu aeg - Kuna tegemist on ülemaailmalise võrgukonnaga, siis on täiesti loogiline, et info liikub ja tekkib 24/7 nii päeval kui ka öösel. See järeldub sellest, et kõik me elame erinevates ajavööndites ning kui ühel on päev teisel on öö.
• Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus - Kuna Facebook on nii levinud, siis leidub seal peaaegu kõiki tuttavaid. Aina rohkem ja rohkem kasutatakse rakendusi, mis võimaldavad leida sõpru läbi msnis olemasolevaid kontakte jne. Saab samuti leida inimesi läbi teisi tuttavaid. Ühesõnaga kui sa tahad kedagi leida sõpradest või lihtsalt oma huvidest, siis Facebooki otsing kindlasti aitab sind.
• Hariduslikud püüdlused - Facebookis saab täpsustada enda haridusteed, mis annab võimalust leida inimesi, kes õpivad/õppisid sinuga ühes koolis/ülikoolis. Samuti leidub Facebookis igast sorti haridus asutusi, näiteks TTÜ, TLÜ jne, läbi mille saab saada huvitavat informatsiooni. On ka selles võrgukonnas aplikatsioone, mis kontrollivad näiteks sinu IQ, mis on minu arvatest ka üks hariduse aspektist.
• Palju vaba aega, mida sisustada - Facebook on üks asjatest, mis võiks sisustada kogu sinu vaba aega. Sealt leiad endale nii huvitavaid aplikatsioone, nende hulgas näiteks mäng Poomine, Poker, Mafia Wars, kui ka kasulikut infot lugemiseks, huvitavaid reklaame ning soodsaid pakkumisi. 
• Vajadus "millegi tõelise" järele, olgu või näilise - Facebookis leitakse uusi tuttavaid ja mõttekaaslasi. 
• Vahel ka otsene altruism - Nagu üles oli mainitud, liigub informatsioon Facebookis ülikiiresti, mida tähendab seda, et need kes otsivad abi, saavad seda kindlasti. Tavaliselt kasutajad panevad kuulutused, et üks või teine otsib endale uut üürikorterit, ei tea kuidas teha seda või teist roogi, tahab saada head pakkumist asja ostmises jne. See sama informatsioon hakkab liikuma tema sõprade hulgas, ning need, kes leiavad, et ei saa aidata aga tema sõbrad saaksid, vajutades nuppu "share" jagavad seda teistega, ning lõpuks keegi aitabki.