Monday, October 31, 2011

Virtuaalmaailmad


Ülesandeks oli siis tutvuda mõne vabalt valitud virtuaalmaailmaga ja kirjeldada oma kogemusi. Virtuaalseks maailmaks valisin World of Warcraft maailma (edaspidi WoW).


Tegelase loomine

Kõik algab tegelase loomisest, kus mängija saab valida ühte kahest sõdivatestpooltest, tegelase rassi ja klassi. Valides rassi mängija valib endale ka boonuseid, mis on ainult selle rassi omased. Lisaks saab oma tegelasele ka nime välja mõelda ja muuta välimust.

Maailm

Mängumaailmas võib tegelane külastada nelja kontinenti, millest üks on teises dimensioonis. Nende vahel saab liikuda laevade, õhulaevade ja lisaks ka Tume Portaali kaudu (The Dark Portal). Mandrid jagunevad lokatsioonideks, kus igaüks neist on unikaalne ja omab enda maastikut, loodust, muusikat ja ainulaadset floorat ja faunat.

See virtuaalmaailm on tihedalt asustatud. Näiteks, on siin olemas loomad ja olendid, keda võib tappa ja selle eest saada mingit kasulikku asja (riietus, relvad jne), raha või materjali. Lisaks on ka need, kes annavad sulle ülesannet (quest), mida võib täita ja saada selle eest raha ja/või midagi väärtuslikku. Ülesanded võivad olla hästi erinevad: alates lihtsamatest ja lõpetades sellistega, kus on vaja suurt ja hästi koostatud, tasakaalustatud tegelaste gruppi.


Sotsiaalne vaatepunkt

WoWi võib mängida nii üksinda, kui ka ühinedes gruppidesse. Teisel juhul võib oma sõpradega koos reisida ümber maailma, täita ülesandeid ja vallutada erinevaid maasid. Peale selle saab ka gildi (guild) liituda. Gildis olekul ja aktiivsel gildi elus osalemisel on mitu eelist: vastastikune abi – mängijad hea meelega aitavad oma gildi kaaslasi ja samas küsivad ka ise abi, kui neil seda vaja on; organisatsioon – alati saab leida endale gruppi, kellega koopasse sõjaretke minna; pank – gildis on olemas oma pank, kuhu liikmed panevad asju, mida neil endal vaja pole, aga mis võivad teistele gildi liikmetele vajaks minna. Lisaks on olemas ka gildi sisene jututuba, kus kõik liikmed saavad omavahel suhelda, mis annab võimaluse teine teist paremini tunda, uusi sõpru leida ja mängu rohkem nautida.

Reidid

Väga oluline aspect WoWis on reidid. Reid on selline üritus (tihti korraldatakse ühe gildi liikmete seas), kus korjatakse kokku mängijate gruppi (10 kuni 40 osalejat) ja lähevad mingisugusesse kõrgema raskusastmega koopasse, kus saab oma tegelast paremaks teha ja ennast näidata. Iga inimene seal peab teadma tema ülesandeid. Tihti on vaja ka mingist keerulisest strateegiast kinni hoida, nii et reidis on alati olemas inimene (Raid Leader), kes tegeleb koordineerimise ja juhtimisega ning ütleb teistele mängijatele, mida ja kuidas tuleb teha.

Sunday, October 23, 2011

Folksonoomia


Folksonoomia on veebipõhine spontaanselt toimiv meetod info kommenteerimiseks ja süstematiseerimiseks. Järgine näide tõestab seda väidet:

http://www.sxc.hu/stats - Vaadates selle statisticat tundub, et seal folksonoomia töötab päris hästi, ehk mõndagi saab üle tuhande kommentaare. " SXC was launched in February 2001 as an alternative for expensive stock photography. The idea was to create a site where creative people could exchange their photos for inspiration or work. " Siin saab jagada pilte ja teisi ilusaid asju, ehk vaadates "downloads" statistikat, kus keskmine reit on umbes 10000, võib ütelda, et selline piltide tagimine ja postitamine on väga populaarne ja nõuab tegutsemist.

Halba näidet on aga raskem leida, kus folksonoomia ei tahaks toimida eriti. Olen proovinud seda leida, aga ei oska defineerida sõna "eriti ei toimi". Järelikult peaksid tagid olema mitte täiuslikud, ehk otsides vajalikut infot saatuks inimene valesse kohta - see peaks tähendama "eriti ei toimi".

Minu arust, tagimine ikkagi peaks toimima kogu aeg, lihtsalt asi selles, et mõni pannes tagi ei mõtle selle sisule, teeb kirja vigu, jne. On olemas ju "tag clouds", kus parimad tagid paistavad rohkem, nii pandakse varju neid halbu tagge ja kõik peaks toimima ikkagi :)

Sunday, October 16, 2011

Kõne Wikipediast....


Oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?" Mida talle vastata? Mõtted tuleks jällegi ajaveebi kirjutada.
Ei tea, miks just mulle ta peaks helistama, kuid kui see juhtuks, oleks mul küll mida talle soovitada:
  1.  Info Usaldusväärsus - teades, et wikipediasse võib iga üks kirjutada mida tahab, ehk ei ole mingit andmete kontrolli, siis oleks mõistlik teha piiranguid andmete lisamiseks. Kõik meie teame, et kirjutades üks kõik mida (referaat, esse, diplomi töö jne) ei tohi viidata wikipediale... See ongi sellepärast, et info ei ole kontrollitav.
  2. Palgata professoreid - esimese probleemi lahenduseks oleks palgata professoreid ja teisi inimesi, kes oma kogemusteks ja teistest allikatest kirjutaksid artikleid, mis vastaksid 100% tõele ja oleksid usaldusväärsed.
  3. Sõnaraamat - võiks lisada sõnaramaatut otse vebeleheküljele, et lugedes artikleid teises keeles võiks otse neid tõlgida. Praegu eestikeelseid artikleid on suht vähe wikis, enamasti peab lugema kas inglise keeles või vene.
  4. Reiting - teha reitingu, ehk mida rohkem kasutaja kirjutas ja mida usaldusväärsem info on, seda suurem tal reiting. Niimodi saaks sorteerida infot mida kasutada ja mitte olla petetud.
Minu poolest praegu on kõik. Arvan, kui saaks need punktid muudetud, saaks wikipediast üks väga usaldusväärne allikas. Kindlasti on seal veel mida parandada, kuid minu arust, need on põhilised punktid.

Sunday, October 9, 2011

Blogosfäär


Nädala ülesanneks on: "Ajaveebipostituses blogimise erinevad motiivid ning konkreetsed näited veebist".

Allpool proovin tuua välja erinevaid motiive blogimiseks ning nendele vastavad näited.
  • Üks põhjustest, miks postitada midagi - väljendada ennast kreatiivselt ning jagada teistega oma kogemusi
Mõned näiteks kirjutavad raamatuid, teised kirjutavad oma mõtteid ajakirjades, kuid on ka neid, kes tahavad väljendada oma mõtteid läbi BLOG'i. Nimelt nad arvavad, et niimodi on kõige parem illustreerida oma mõtteid ning samas on see kiireim viis, et sinu postitus oleks nähtav teistele kohe pärast kirjutamist. Siin saab reklaami ning luua oma kreatiivsust

Näideks toon Teile üks mu sõbranna blogi: http://www.ponyarts.com/
  • Teine põhjus - kontakteeruda oma sõpradega
Mõnikord juhtub nii, et inimesed lähevad töötama, elama või õppima välismaale, kuid sõbrad jäävad teises riigis. Ei ole midagi targemad kui teha blogi, kus hakkad igapäevase elu tähtsamaid tegevusi kirja panema, et lähemad inimesed saaksid jälgida sinu tegemist ning vastata sinu küsimustele/pakkumistele/jne


  • Kolmas põhjus - õppida teisi

On blogid, kus inimesed annavad nõusid ning õpivad teisi midagi teha, näiteks teha süüja

  • Neljas põhjus - panna teisi inimesi midagi tegema, ehk propagandeerida mingit asja
On palju viise oma mõtteid teisteni viia. Üks nendest - läbi interneti. Sellisteks on BLOGid.

Näide: http://www.propa.net/blog/ - siin on erinevaid postitusi, kus inimesed proovivad oma mõtteid teisteni viia.
  • Viies põhjus - raha tegemine
Mõned, tehes blogi, proovivad seda teha väga populaarseks. See annab pärast võimalust seda ära müüa või teenida reklaami pealt. 


http://gizmodo.com/ - palju reklaame


Neid motiive on kindlasti veel ja veel, kuid arvan, et need on põhilised (kui ma hakkaks blogima, siis just need motiveeriksid mind seda tegema). 


Monday, October 3, 2011

Analüüsi ajaveebis Matt Webbi kriteeriume vabalt valitud sotsiaalvõrgustiku juures.

Analüüsimiseks valisin nagu eelmine kordki FACEBOOK'i, kuna see võrgukond on mulle kõige lähedam ja tuttavam.



  • Identiteet - Iga kasutaja saab valida endale avatari (kindel aga see, et nimi peaks olema ikka päris - autoriõiguste pärast). Iga kasutaja saab valida endale pilti, ehk siis "display picture" mida näevad kõik tema sõbrad ja teised kasutajad. Pilti ja nime saab ilma probleemideta vahetada iga kell.



  • Kohalolek - kasutajal on võimalus teha ennast nähtavaks, kuid kõik see läbi chat-süsteemi, kus rohelisega on näidatud sees olevad kasutajad (Võrgus olevad sõbrad). Samas, kui kasutaja ei vali seda võimalust, siis ta on teistele kasutajatele täiesti nähtmatu.



  • Suhted - tavaliselt tegu on elementaarse sõbralistiga, kuid huvikorral saab organiseerida neid, tekkitades uusi nimekirjasi ja lisades nendesse olemasolevaid sõpru. Saab järjestada sõpru koolide, töökohtade jne järgi.



  • Vestlused - On olemas jututuba, ehk saab rääkida teiste sõpradega läbi chat'i. Samas on olemas postkast, kuhu saab kirjutada privaatseid sõnumeid. Igal kasutajal on "sein", kuhu saab kirjutada sõnumeid, kuid need on nähtavad kõikidele.



  • Rühmad - saab organiseerida rühmasid (huvide järgi näiteks).



  • Reputatsioon - Tavaliselt reputatsioon sõltub facebookis sõprade hulgast, ehk mida rohkem sõpru seda suurem ta on. Samas on olemas igasugused applikatsioonid, mis saavad seda reputatsiooni nii, et mida rohkem vaatas üks või teine kasutaja sõbra profiili, seda populaarsem ta on (näiteks: topfan, topfriend jne valimisel)



  • Jagamine -  Jagada võib väga lihtsaid asju, nagu filmipealkirju, üksikuid viiteid või ürituste kellaaegu, pilte, videosi. Ühesõnaga saab jagada kõike mida üldse jagatakse.